PROOVILEND

 

Las kõneleb...

Las kõneleb siis süda, mitte huuled,
kui ainult nii tead uskuda mu sõnu...
see viimne kord veel hinga end mu suule,
et võiksid tunda sedasama janu

mis minus päevast päeva üha omam,
las nõrgun sinu mõistmatusse, sest
kuuvalguspeeker ihuks läbi kuman,
mind vaatad, vastupeegli valgusest.

Neid meelteruute, kuju muutvaid tahke
võid hoida pihus, ei ma pragune-
las ütleb süda, hääl ei kanna rohkem:
Jah, sinuta ma tolmuks lagunen...!
 

 

 

Proovilend

.

Tunned, kuis elu sind riivab?
Leinajad kõnnivad eel,
sündides saame kõik tiivad,
triivimaks valitud teel.

Töötad või tänavail kerjad?
Kaare teeb mõnigi sulg,
Valituid võõbaga kirjab
AEG - jääb tasuda võlg.

Ref: Ränduri käes pole seada
samme nii, nagu sooviks,
pole üht sulgegi teada
pilvi kes püüda ei prooviks.

Ikka me eneste tiivad
saanud vaid oleme laenuks,
tahtmatult langedes viimaks
suutmatust pidades naeruks.

Pilguga kõrgusse puutud
tiibadel tuuline paitus,
pilvi sa püüda ei suutnud
sulgedes sosistas vaikus...

Ref: Ränduri käes pole seada
samme nii, nagu sooviks,
pole üht sulgegi teada
pilvi kes püüda ei prooviks.


  17.02.2008

 

Kordumine

Mõranenud mälestused elustusid eile
minevik see kordub, olnu kuhugi ei kao -
peegliklaasi peegelpildis taaskord tundub meile :
varjukilde minevikust keegi ritta laob.

Kordame end taas ja jälle,
vead on meie voorus,
kõrvetades taldu läeme,
endid naerdes välja

pahelised eluteed täis upsakust
ja toorust,
need on meie minevikuvihud
halba vilja.

Kergemeelselt kergitame uljusele krooni,
justkui orjad isandaile, paastudes ja lootes -
elu, see on ahvatlus, me kanname ta trooni
iseenda higipiisku enestele jootes.

 28.01.2008

 

Trellid

'

Puhka mu kullake, aeg et ei väsitaks liiga.
Õlgadelt langegu ahelad. Heida ka rutt.
Korjan su pisaraid rannalt, need upuvad liiva
hajugu varjude taha ööd lämmatav nutt!

Trellid on maailma luukidelt langenud ära
enese kätega kivisse müürisid end.
Raevuka jõuga löö piitadelt sulgunud värav,
terasest tiibadel tuhise - vabastav lend!

Usu mu kullake, sinus on mägede kõrgust,
taevani puutuvad lumised tipud - ja kirg...
Pole sa ainus, kes tähele järgnenud põrgust,
saatana surelik vaim on su enese hirm.

Põgene sildade langedes, tuultesse peitu,
lase neil triivida endas, kui vabastad väe -
enese jõu vastu võideldes ära siis heitu,
mõistes - võid maailma luua, kui sirutad käe!

 06.08.2008

 

sul siis olid sügisesilmad

sul siis olid sügisesilmad
ja peod olid väsinud andmast
hall kleidisiil, rebitud hõlmad...

siis loobusid laotusi kandmast


miks elu lõid enesest mööda
miks suvi su kurbust ei vii ?
Hääl katkes, et jaksanuks hüüda
sõõm vett -
olid jällegi prii

jäi vetikaripsmete alla
su kortsunud mardusenaer
nüüd kallastel kiharad valla
käid, silmad kui põhjatu kaev

 16.07.2008

 

Ei kanda või põue sees tuld

*

Ei kanda või põue sees tuld
ilma, et põleksid riided.
Kui hõreneks jalge all muld...
ma vajun su pilku, kui piidled...

Kõrb olen, mis ajatus sünnis...
laugudelt immitseb liiva.
Iga lävepakk pole veel künnis,
sütelkõndijad vajuvad kiiva.

Nii hüüan su järele vargsi,
vajan soojust ja
hingele pidet...

jah, anun, et märkaksid. Argsi
kannan sind,
nagu südamel sidet.

 06.10.2008

las häälestan siis vaikuseks su keeled

las häälestan siis vaikuseks su keeled
me hommik - las ta sünnib pisut kaldu
kes oli see, kes maalis laukaveele
sulg sõrmis loo ning voolis meie taldu

siis hetkeks veel me neelasime valgust
kui niudeid varjas auklik lainesõel
jäin lembima su huulilt joodud palvust
nii loojusid me ihud - jäi vaid naer


  28.05.2008

 

et tuli võiks kiirata



mõtlen, et mõningaid hetki võiks eneses hoida
ligi - või lõplikult möödunus kaotada end...

kustunud sõõme tagasi endasse loida,
et tuli võiks kiirata lootust, mis jahenend.

Peatu oh ruttaja - rühid miks enesest ette...
pelutav tung - olgu,
endiselt edeneb sõit!

Amulett kaelale soonib - täitub või mitte...
soov, milles kahtlesid?
Usu - laheneb kõik.

Hälbid veel hämaras - lehvivaid rännakulehti
lappad ja homsesse siruli sirutub kulu
kuub on nii hõre - vist mälestuslõimedest tehti -
sina ei hooligi...
SINA
ei tunnegi valu.

  28.03.2009