SLOVEENIA 26 sept -2 okt

26 september

Kell 9 olime all soogilaua taga ning tana t6otas tulla toine paev. Narisime omad v6ileivad rahulikult ara, Barbara t6i ka muna, j6ime peale suure tassi kanget eestiparast kohvi, ning vaatasime, mida paev meile siis tana pakub.

Tana pidi tulema siia umbkaudu 50 inimest. Uks vanem daam oli tulnud farmi appi. Tollel oli suu koguaeg k6rvuni ja nais selline asjalik ja muidu tegija tadi olevat. Igatahes koostoo sujus meil kenasti. Poleerisime klaase, pesime n6usid ja katsime laudu. &ppisin salvrattidest lauakaunistusi voltima. Lauad on siin nagu restoranides kaetud pikkade valgete linadega, millel omakorda veel vaike puna-valgeruuduline linik samas toonis toolikatete ja naiteks kohvitassidega. Ruudulist leidub siin igal pool. Ilmselt on see vaga traditsionaalne, omane siinsele puhketalule. Peale selle on k6ik siin laitmatult puhas ja koik n6ud (ka soogiriistad, kahvlid, noad, lusikad) poleeritakse enne lauale kandmist.

Toiduvalmistamises me eriti kaasa ei loonudki peale v6ileibade valmistamise ja mina viilutasin ka maitsetaimepastaga taidetud, rullikeeratud pannkooke, mida nad lisavad makaronipuljongile. Siin olles on alati kaks supivalikut: seenesupp ja makaronisupp. Valin enamasti esimese, kuna makaron puljongis tundub kummaline ja mitte nii tervislik voi isuaratav.

 

Barbara oli kusagilt mingi viiruse saanud ja tema k6ht valutas mitmendat paeva. Loodetavasti pole see nakkav. Saime teada, et teisipaeval tullakse siia televisioonist koogitoimetusi ning Šterni talu toiduvalmistamist filmima. Barbara on selle parast veidi mures, aga ma lohutasin teda, et lihtsad inimesed ja k6igest pisike, ohutu kaamera:)

Keset toimetusi lasksime Jaanekaga hetkeks jalga naabruses oleva Urjaneki farmiga tutvuma, kuna kahe turismitalu tutvustus oli uks meie siinsetest kooliulesannetest. Vastu v6ttis meid tore inglise keelt hasti valdav naisinimene, kes k6neles, et nemad tegelevad orgaaniliselt kasvatatud maitsetaimedega ja valmistavad neist teed, mahla ning likoori. J6ime kohapeal ka tassikese teed, mis miksitud erinevatest komponentidest ja see maitses t6esti hasti. Farmis on kuulikud, lehmad, sead, kanad, haned ja pardid. Kulastajateks ka koolid, lasteaiad. Lapsed saavad siin loomi vaadata ja vorkpalli, jalkat mangida. Pakutakse ka toitlustamist (l6una ja 6thtusook), aga majutust ei ole.

 

Kasvatatakse ka oko koogivilju (porgand, peet, lillkapsas, korvits, kartul, peet) ning nad muuvad neid ka Maribori marketis. Aastaringi tootab ses farmis vaid perekond (kolm p6lvkonda), kuid vahel kaib ka abij6udu (kaks naisterahvast).

 

Meile tutvustati uhte taime, mida nad ise kutsuvad aida ja seda pannakse naiteks leivataignasse ja kookidesse. Aida on siin populaarne, teda kasvatatakse palju.

L6puks vaatasime ka tubades natuke ringi. Majal oli kaks korrust. Ulemine perekonnale m6eldud ja all kulaliste tarvis kaks soogituba, mis kokku mahutavad maksimaalselt 50 inimest. Kusisime ka farmi maa suuruse kohta - siin on 18 hektarit maad, millest 9 moodustab mets ning teist samapalju on p6llumaa. K6ige kaugemalt on kaidud siin Hiinast, aga ka Serbiast. Samuti naabrid itaallased, horvaadid, bulgaarlased, Ungarlased.

Farm reklaamib end kdulehel www.pribaronu.si ja kuuldused levivad ka tuttavate kaudu suust suhu.

Valjas oli maitsetaimede aed, koogiviljaaed, palju ounapuid...vaga palju ei saanud vaadata, kuna oli marg.

 

Meile tehti ka talu poolt vaike kingitus: pudel likoori, pakike teed ning kasitoo - lill, mille valmistamiseks oli kasutatud maisi (vilja ning lehti) ning kreeka pahklit ja torgatud oli see peenikese puupulga otsa.

Kuna 6ppisin tana uue s6na (sertčkano - Barbara nimetab oma last selle nimega, mis tahendab NUMMI), siis kasutasin seda s6na nende tanamiseks.

Kui asusime tagasiteele, potsatas meie jalge ette kreeka pahkel! Ja et sellest veel vahe polnud, siis potsatas neid veel paar tukki.

 

Oli meeldiv! Šterni naastes jatkasime n6udepesuga ning vahetasime muljeid. Šterni talu on palju avaram, valguskullasem ja kuidagi hubasem, aga see on ka erineva orientatsiooniga, teistsugusele klientuurile m6eldud.

Pesime veel natuke koogikappe, pliiti ning siirdusime seejarel ules, et veidiks pikali visata. Kell 21.00 kaisime all teed joomas ning gebanizaga maiustamas ning pereisa Danilo naitas meile Austria turismikatalooge ja raakis, et Austrias on meeletult palju tusimitalusid, aga et enamasti on need nagu apartmendid, kus ei pakuta toitlustamist vaid saab ise toitu valmistada.

Jalle uks teadmine juures.

 

27 september

 Tana anti meile v6imalus minna Maribori linna peale laiama, kuna pere vanemal generatsioonil, ehk siis Janezil ning Angelcal oli sinna asja. Kuna homseks teleettekandeks hakatakse toitu valmistama alles 6htul, siis otsustasime linna kaasa s6ita.

 

Valjas oli pisut udune ja seet6ttu varustasime end keepide ning vihmavarjudega. Janez istus oma vaikesesse wolksvagenisse ning s6it vois alata. Tana oli umberringi palju pilvi ja nii tore on m6elda, et kui eestis on vahel udune - kohe n6nda tihedalt udune, et enda nina allagi ei nae, siis siinkandis on lood umbkaudu samad, kui ilm on vihmane. Pilved trugivad vagisi silma ja varjavad vaate. Kui ma esmakordselt sellist pilti nagin, m6tlesin, et kummaline, mis siin niiviisi suitseb ja kas inimesed teevad ehk t6rjet moskiitode vastu...? Muide - moskiitosid pidavat siin isegi leiduma.

Janez laadis meid maha Maribori kaubanduskeskuse ees ja saime omapai ringi vaadata viis tundi. Esmalt marssisime kohvikusse, kus trimpasime ara vaikese tassi vaga kanget kohvi ja k6rvale pakuti vaike šokolaad. Edasi suundusime kaubanduskeskusesse. Tahtsime osta kodustele m6ne postkaardi. Postkontori leidsime kohe ent kaartide valik polnud parim. Olid vaid 6nnitluskaardid. Ka kauplusest polnud midagi paremat leida ja siirdusime Infopunkti otsingutele.

 

Infopunkt asus kohe Frančiškana v6imsa kiriku k6rval ning sealt leidsime ka postkaardid, mida vajasime. Saime ka vaikese linna kaardi ja asusime sedakaudu ringi orienteeruma.

Vaadata oli siin kull: Veinikelder, linnavaljak, sunagoog, Plague monument, mille ees tegime pilti, Stolna katedraal e. toomkirik ning Drava j6gi, milles voolab aastaringselt palju vett. See omakorda lubab edukalt kaivitada hudroelektrijaamu. Drava saab alguse naaberriigist Austriast.

Tegime linnakeskusele ringi peale ning kulastasime ka l6hnapoodi, milles muudi l6hnakuunlaid ning seepe ja l6hnas vaimustavalt; kosmeetika - ning ehetekauplust, kus oli suur allahindlus ning toidukauplust, kuna oli v6itmatu šokolaadiisu. 

 

Kell hakkaski juba 17.00-le lahenema ja parasjagu, kui ma huulelaikeid ning nende hindu uurisin, muksas keegi mulle selga...see oli Janez vihmavarjuga. Nad okid meile jarele tulnud. Algas tagasis6it.

 

Vihma otseselt ei sadanud, aga oli viluv6itu.

Šternis ootas meid maitsev 6htusook - makaronipuljong, praad paneeritud puravikest, makaronidest, k6rvale lehtsalat ning roosa vein. Magustoiduks Danilo valmistatud 6unapuding kupsisep6hjal. See oli m6nusalt magushapu - okusna e. maitsev!

parast sooki istusime, puhkasime pool tundi ning laksime siis alla homseks ettevalmistusi tegema.

 

28 sept

 

Kell 8 hommikul veeresime trepist alla koogi poole nagu kaks potsatajat, silmad unised. Keetsime endile kohvi ja soime v6ileibu k6rvale. Tana maiustasime ka musli ning jogurtiga. M6ne aja moodudes koputas postiljon uksele - siin tuuakse kirjad koju katte. Veidi hiljem saabuski televisioonisaate meeskond. Tegemist oli Austria TV-saate meeskonnaga. Uurisime, mismoodi meie paevaplaan tana valja nagema hakkab, kuna ei tahtnud koogis jalus olla, kui saadet tehakse. Saime Julja enda kantseldada.

 

Keerasime pisikese preili kampsunisse, jalga villased sokid, kuna oli vilu ning karutasime titaga Planica kula vahel umbkaudu poolteist tundi. Nautisime ilusaid vaateid, kuna beebi otsustas tuttu jaada. Pildistasime palju.

Pooleteise tunni moodudes oli ka TV-kollektiiv l6petanud ning meid kutsuti sooma koos perekonnaga. Ka see jaadvustati filmile. Nuud oleme poolvagisi ja kogemata saanud filmistaarideks! Saade laheb eetrisse Austria ning Saksamaa kanalitel. Kui ka Austrialased olid einet v6nud, tegime 6ues paar pilti koos v6ttemeeskonnaga ja nii nad juba kiirustasidki minekule. Meie koristasime koogi ning laksime kreeka pahkleid korjama. Siin oli tervelt kuus kreekapahklipuud ja meie m6tlesime, kus kull need hinnalised koorikuga tegelased end peidavad - otse nina all!

 

Muttasime ligi paar-kolm tundi mudas, kuna lehmad olid puualused plogaseks tallanud ning kokkuv6ttes saime kuus kasti pahkleid. Tassisime need keldrisse ning Barbara kusis, kas oleme vaga vasinud...? Kuna meil on siin alati powerit piisavalt, siis olime n6us ka veidike pirne korjama. Neist valmistatakse siin šnapsi. Pirnipuude all askeldades 6ues pimenes ja jankupuurist mooda minnes toitsime ka neid loomakesi (janeseid on siin 5 - pole palju), kuna neil oli kuljealune marjaks saanud ning muru otsas. Jankud on teada-tuntud 6gardid. Uhest otsast laed sisse ja teisest muudkui tuleb:D

Olime paris vasinud pidevast kukki, pusti sooritusest ning toidulaua aares oli tore loogastuda. M6tlesime, et 6pime pisut, aga kuna Barbara oli andnud mulle fotokaamera juhtme, siis hakkasin hoopis pilte arvutisse laadima ning s6pradele saatma. Barabra ning Danilo olid lainud sunnipaevapeole.

Kella 22.00-ajal kuulsime koputust ja tormasime vaatama, kes seal krobistab. Vaatasin ringi, ega juhtumisi pole mingit kaigast kuskil, millega virutada, kui uksetagune liialt ahvardav tundub! Milline 6nn, et mu riuklik meel siiski klaasist ei vabanenud. Ukse taga seisid Barbara ning Danilo!  

 

29 september

 

Tanane aratuskell kolises tund aega varem, kui muidu. Meid ootasid alpid ning imeilus legendaarne Bledi jarv. Kavatsesime kulastada ka turismitalu keset magesid.

Valmistasin meile paevaks v6ileibu ning s6ime natuke muslit ja loomulikult kohvi - seda ehtsat eesti kanget!

Teekond algas!

V6tsime kaasa ka natuke paksemaid riideid, kuna alpides olevat 6hk kulmem, kui siin. S6itsime ligi paar tundi, kui mitte rohkem mooda kiirteid. Danilole meeldib kihutada ja kiirusemoodik naitas vahepeal isegi 160 km/h. Pikad tunnelid, millest pikim ligi kolme kilomeetrine ja juba tuttavaks saanud vaated labi autoklaasi. Uritasime neid pildile jaadvustada. Jaanekal 6nnestus see  Nikoni peegelkaameraga  paremini, kui minul oma sony karbikaga, aga eks me parast vahetame. L6ppude l6puks on mul ka videokaamera kaasas ja tervest meie teekonnast on sinna jaadvustunud parimad kaadrid.  

Mida enam me alpidele lahenesime, seda sinisemaks laks taevas ja eemalt paistsidki k6rgete lumiste magede tipud. Vaated olid lummavad. Viimaks peatusime Bledi jarve kallastel. Umberringi alpimagede taevastpuutuvad tipud ja vesi - sinininine! Me lausa lendasime autost valja, kuna kibelesime seda k6ike juba lahemalt kaeda.

 

Fotoaparaadid, kaamerad kaelas k6lkumas (opereerisin m6lemaga) jooksime Bledi kaldale. Keset j6ge asub Sloveenia ainus saar, millele on ehitatud kirik. Alpijarved on jaanukid kunagistest suurtest liustikest, mis jaaajal katsid tervet seda magiala. Jarved Bohinj ja Bled on parit samast ajast ja talviti kattuvad need tavaliselt jaaga. Suviti saab neis aga supelda.

Kiriku juurde sai s6ita paatidega, mida rannal valja laenutati. Meil oli aega napilt, kuna s6ita oli palju. Seet6ttu tegime jarve umber umbes pooleteisetunnise ringkaigu ja kulastasime ka viimasel minutil silma alla sattunud kauplust, millest sai osta suveniire.

Ja juba meid oodatigi.

S6itsime vaikesesse Kranjska Gora linna ning lakitasime teele m6ned postkaardid oma lahedastele. Nuud olime valiku ees kas s6ita mooda kaanulist kuristikulist teed Vršiči tippu (k6rgus 1611) v6i  v6tta veidi sirgem teel6ik, mille valtel on v6imalik vaadelda Itaaliat. Valisime esimese!

 

Teekond makke oli p6nev ja kaunis. K6ikjal umbritsesid meid alpid. Vaatasime kuristikku! Hirmu ei olnud - olid vaid imetlusvaarsed vaated. Filmisime palju, aga sel teekonnal hakkas mul pea pooritama ja suda laks vaga pahaks, kuna polnud uhtki pidepunkti, millest silmadega haarata. Pildid vaheldusid vaga kiiresti. Uritasin sugavalt sisse hingata ja magedetippe vaadata, aga see ei 6nnestunud. Suutsin pikalt oma iiveldust tagasi t6rjuda, kuid viimaks tormasin autost valja... Otsemaid parast uhendust maaga hakkas kergem ja s6it v6is jatkuda.

 

Viimaks olimegi Vršički tipu vallutanud! Olime Jaanekaga jatnud selga vaid ilma varrukateta topid ent Barbara l6dises jopes meie k6rval. See seik tegi nalja uhele magironijale v6i siis muidu seiklejale, kes tegi meist m6ned pildid ja utles: Perfekt!

Siis hakkasime ka ise tundma, et oli vist jah pisut jahe! Noh - pildimaterjaliks ainest jagus!

Ja hakkasimegi taas allapoole karutama. Mu enesetunne muutus jalle kehvemaks, aga me tahtsime kulastada ka turismitalu ning pidasin vapralt vastu. Naersime veel, et pean utlema turismitalu perele, et olen lapseootel, kuidas ma muidu p6hjendaksin enda pidevat toalettruumis kaimist. Igatahes, kui tegemist on mingit sorti viirusega, nagu arvas Barbara, siis m6ne nadala parast, kui turismipere samuti halva enesetunde kaes vaevleb, arvaksid nad, et too lapseootus on vaga nakkav!

 

Tagasi naastes s6itsime mooda Sloveenia k6ige ilusamaks j6eks peetud Sočast. Paigas, kus peatusime, sai seda j6ge imetleda rippsillalt, mis k6ikus hirmsasti. Danilo tegi meile vingerpussi ja kiigutas m6nuga. Mina nautisin, kuid Jaaneka kartis hirmsasti. Vesi on selles j6es t6esti selge ja sinakasroheline. Nagu hmuinasjutuj6gi. Ma pole midai nii ilusat varem nainud. Vaikesed joakesed voolasid selle kividest alla. Poeet Simon Gregorčič kirjutas Soča kohta: " Sa oled nii veetlev ja n6tke oma imeparases kauniduses!" Ma n6ustun temaga.

Edasi hakkasime seiklema turismitalu suunas, kuna seal olevat teid uuendatud ja laks vaja kaarti, et 6iges suunas minna. Barbara kusis minult, et kuidas end tunnen. Jaaneka arvas, et minemata ikka ei saa jatta ja nii me siis s6itsimegi uusi kogemusi saama. Enesetundel polnud vaga viga.

 

Mjahh - 6nneks pidas tervis vastu ka pererahva poolt pakutud kolmekaigulise 6htusoogi ning veini. Juba uksel pakkus kena pisike naisolevus meile pitsi kanget napsi. Mulle sattus pirninaps ja see oli vaga tuline. Mulle oeldi, et m6jub k6hule hasti. Elasin ule hambad ristis ja silmad veel. Peale hammustasin searasvamaardega leivatuki.

Turismitalu (Turistična Kmetija Pri Flandru) Zakojca tegeleb majutuse ning toitlustamisega. Asub too turismitalu suurtest teedest eemal magede vahel. Seet6ttu peavad omanikud valja m6tlema t6mbenumbreid, millega rahvast siia meelitada. Peetakse hobuseid, lehmi, sigu ning kanu. Saab ratsutada, magironida. Sealsamas laheduses asub viis magiteed, midamooda ules ruhkida. Korraldatakse laagreid. Palju kaiakse lasteaedade ning kooligruppidega. Valmistatakse ise vorsti sealihast. On kulmkamber ja suitsutusruum.  Avarad hooned. Kaisime vaatamas ka majutusruume. Oli kahe-kolmekohalisi ning ka uksiktube. M6ni tuba oli r6duga. Kokku kuus tuba. Iga toa uksel oli silt selle mae nimega, mis just toa aknast paistab. Vaga lihtne ja vaga armas.

Kui hakkasime lahkuma, kinkis pererahvas meile vaikese kasitsi tikitud lillemustri, mida v6ib kinnitada alusele ja raamida(see polnud tegelikult tikkimistehnika, vaid hasti kummaline tehnika, mida teostati piklike niidipoolide abil nii, et sellest moodustus vastav ettejoonistatud muster). Veel kingiti meile vaike purgitais searasvamaaret, mida ka Šternis leivale maaritakse. Veel laulis lahke pererahvas meile kahekeelselt humni, mis olevat just selle kula humn. Uldse on siin neli inimest: vanem p6lvkond, kes tegelevad farmiga ning nooremad, kes kaivad ka valjas tool. See on nii seet6ttu, et kaks peremeest ei saa jahvatada head jahu ja tekiksid probleemid. Kasutatakse ka abitoolisi oma tuttavate seast.

Igatahes oli valjas lainud juba vaga hamaraks. Kell ligines juba 22.00-le, kui lahkusime. Tagasis6idule kulus ka veel paar tundi kiiret s6itu. 6nneks on siin kiirteed kenasti korras.

Tagasis6ites tuli liikuda jalle mooda kaanulisi kitsaid teid ning tundsin taas tuttavat iiveldust. Ometi ei tahtnud et teised minu parast pidevalt peatusi teeksid ja kannatasin, kuni enam ei suutnud ja tormasin jalle stopp-peatust paludes teeaarsele p6llule! Ei tea, kas p6en t6esti magedehaigust ja sloveenia ei sobi mulle koduks?

 

Kui autosse tulin, arvas Barbara, et sobib kull - Portoroz! Jah - see kaunis kuurort. Seal elaks r66muga!

Nuud laks enesetunne pisut paremaks. Tundsin vaid kulma-kuuma vaheldumist. J6udsime 6nnelikult koju sudaoosel. Varustasin end kilekotiga, aga 6nneks ei lainud seda vajagi. Uni oli sugav ning unenaguderohke.

 

30. september

 

Tana v6isime magada nii kaua, kui ise tahame, kuna oli vaba paev. Umbes kella kumne ajal kaisin korra uleval ja uinusin siis taas. Kui arkasin, oli kell saanud...oioioi - ei tea, kas julgen seda oma blogis mainida, aga olgu - 12.32! Pea oli pisut paks. Jaaneka tundis end natuke veidralt. Kaisin dušši all ja laksime alla kooki.

Tegime omale ise suua, kuna pererahvas oli lainud valja. Kui parasjagu toitu nosisime, tulid ka teised riburada tuppa ja kusisid, kuidas end tunnen. Tana on parem - ei keera. Tunnen end taitsa normaalselt, aga Jaanekal, paistab on kehvem. Ta kaebab kohuvalu ning peavalu ule. V6ttis tableti sisse ja see tegi natuke paremaks.

 

Pesin n6ud, ehkki Barbara manitses teki alla minema, kui on kehv olla. Ta p6des asja samuti ja teadis, mis viirusega tegu. Ilmselt pole see siiski tingitud magedest, kuna tana ei ole siin uhtegi lumist tippu.

 

Tulimegi ules tagasi ning kirjutasin natuke blogi. Eilne paev ka veel ules tahendamata ja laheb muidu meelest. Parandasin selle vea.

L6unaks pakuti suppi ning makarone eestiparaselt hakklihakastmega. Imekombel ei ole mul nende paevadega isu kadunud. Eile moodus kull soogivabalt minu jaoks, v6ib-olla seet6ttu, kes teab.

Ka muloli pea kergelt kumisema hakanud. Ei ole hea arvutis olla, kui oled haige. Siiski tegin ettevalmistusi koolitooks (inglise keel - kolme linnu tutvustus) ning kirjutasin blogi l6puni. Jaaneka juba nhises teki all ning tundsin samuti, et pean veidi puhkama. Ehk annab peavalu siis jarele.

Paar tunnikest nohisesin ka mina ja siis kutsuti meid alla teed jooma. Ka homme on vaba paev. Aljash peab siis sunnipaeva. Loodetavasti on siis veidi parem ja saab ka natuke midagi kasulikku teha.

 

1 oktoober

 

Aratuskell kloppis meid ules 9-10 vahel. Kallasin endale mitu juga voolavat dušši kaela ning parast usinat hambapesu ning takkus juuste sirgekskammimise puudu vudisime trepist alla koogi suunas.

 

Panime kohvivee tulele. Barbara t6i tana valget saia ja keedist lauale (oli miskine hele moos, mis eenutas 6una, aga ei olnud ilmselt puhas 6un, vaid miski segu.) Vestlesime tana hommikulauas ligi kaks tundi. Oleme ju Jaanekaga silmnahtavalt harva koos - juttu jatkub kauemaks:D Jaaneka meenutab mulle lapsep6lves6branna ema, kellele v6ib k6igest raakida ja ta ei hakka isegi nutma! Paris vahva tegelane on! Kui ma rikkam oleks, palkasin ta omale koduhaldjaks!

Parast n6udepesu palusime endile veidi kergemat tood, kuna Jaanekal valutas ka tana pea.Barbara ei tahtnud meile uldse miskit toimetust teha anda, aga kuna me nii hardasti palusime, siis Jaaneka sai loa kreeka pahkleid puhastada ning hakkida ning mina tulin ules tuppa triikima.

Pesu on siin alati palju ning veetsin p6llede, sarkide, marlimahkmete, tekikottide, padjapuuride seltsis paar-kolm tundi. Jaaneka kais vahepeal Juljaga valjas jalutamas ning kutsus mindki, ent olin nii suures triikimishoos, et ei tahtnud kuidagi seda tegevust pooleli jatta - lasin samas vaimus edasi, kuni Angelca tuli ules meie naaberkorterit koristama.

Riidekuhilad hakkasid veidi vahenema ning kusisin, et kas varsti on sellel t6esti l6pp v6 naen und? Meeldiva naeratusega t6mbas Angelca kuivat ukse lahti ning sellest valgus valja hunnik voodipesu ning kateratikuid. Ladusin selle sama meeldiva naeratusega pesukorvi ning m6ne aja parast kutsus Angelca mind sooma.

 

Ma ei tahtnud aga sooma minna enne, kui Jaaneka tagasi tuleb. Seltsis segasem. Lasin edasi nii et kohati tundus, nagu oleksin endale kuklassegi juba vahvad auravad viigid lasknud. Pitsid, satsid labisegi tekimustriga virvendasid toredasti mu silme ees en eesti naine ei jata jonni. Tootab, kuniks antakse. Viimaks tuldi mind taas sooma kutsuma. See oli Aljash. Ta oli koolist tulnud - kell oli kolm!

 

Laksin alla ja seal seisis Jaaneka! Ta oli juba supitaldriku tuhjaks soonud...Ilmselt ei pannud ma tahele, millal ta saabus. Ma utlen - triikimine, see on eluviis!

Kui olin maitsva kanasupi omale ilusasti k6huvoltide vahele keeranud, pakuti meile ka pudingut. See oli maitsev, nagu alati. Seejarel tulin ules - TRIIKIMA. Jaaneka jai taas veidikeseks kreeka pahklite seltsi ning tuli siis puhkama, kuna ta ei tundnud end ka tana vaga hasti.

Viimaks oli ka minul viimane hilp sirgeks pressitud ja hakkasin blogi kirjutama. Kirjutasin, kui tuli Aljash ja kutsus meid oma sunnipaevalauda. Kell oli 19.00!

 

Jaaneka tudus nunnult oma tekikese all. See aga ei heidutanud Aljashi ega tema kahte tudruks6pra (taditutart) ning minu keeldudest ning ennastsalgavast pyyust lasta Jaanekal rahulikult p66nata, huppas see roomus seltskond meie elamisse ning Jaaneka l6i silmad hammeldunult lahti. Ta sulges need hetkeks taas ning avas seejarel uuesti, et veenduda - kas ta just asja ikka nagi oma toas ringi kargamas kolme p6lvepikkust tegelast!

 

Jah - tegelased olid reaalsed ning Jaaneka kargas ehmunult istukile. Mjah - hammastav, mismoodi ta tasapisi toibus - ma ei maleta, et ta oleks s6nakestki lausunud. Ta hakkas end otsemaid kohevaks siluma, et peolaua taga vaarikas valja paista. Tippisime alla.

Kohale olid tulnud Danilo kaks 6de (uhel neist kaasas kaks tudrukut e. Aljashi kamraadid, kes  igavesti suudi, kui Jaaneka nuud kokutama jaabki...), Barbara ema ning isa ja veel kaks naisinimest Portorozi lahistelt. Nad olevat siin kainud augustis ja see puhketalu oli jatnud neile vaga laheda mulje! Nii olid nad taas siin kaimas ja Alashile 6nne soovimas.

Ulejaanud liikmed olid k6ik pereliikmed.

Pakuti praadi (kana ning liharullid), salatit ning torti. K6rvale punast veini. Tordile oli pandud kaunistuseks number 8-kujuline kuunal, mille Aljash ara puhus. Sel ajal, kui ravas sunnipaevalaulu laulis ihiilisin ules oma fotoaparaadi jarele. Sellest sunnipaevatordist tahtsin ma kindlasti pilti saada!

Kui olime natuke koos teistega nautinud head rooga ning vantsutanud Juljat, kes k6vasti k6kutas kui teda ules-alla hupitasin, siis tulime ules tagasi. Teised jaid veel veidiks istuma. Tahtsin l6petada oma blogi, kui korraga tuhisesid minust mooda teismelised poiss ja tudruk ning astusid meie naaberkorterisse, mille Angelca oli nende tarvis ette valmistanud. Kohemaid tuli ka laste isa. Tegemist oli uhe Belgia perekonnaga.

 

2 oktoober

 

Hommik algas hommikuga - so, hommik, nagu iga teine siin (kui esimene valja arvata). Ah et miks ma nii segaselt kirjutan? No ilmselt seet6ttu, et olen end viirusest vabaks rabelenud ja olemine tuntavalt hea. See teeb olemise pooraselt m6nusaks.

 

Parast hommikusooki haarasin harja pihku ning hakkasin hoovi puhkima. Mahapudenenud lille6ied paljunevad siin nagu kuulikud. Ka viinamarjad langetasid lehti. Kuidagi ei tahaks markida, et Sloveeniaski hakkab sugis tasahilju ligi hiilima. Kraadid jaavad oletatavalt kusagile 17 plussi kanti.

Turismitalu kulastas uks abielupaar ning mees raakis paris normaalset inglise keelt. Ta kusis palju eesti kohta ja oli ka sellest maast palju kuulnud. Toredad inimesed!

Jaaneka tiirles toas ringi, nagu orav rattas, mina aga toimetasin 6ues, nii et lehed sahisesid. Kaks kassi hakkasid mind nahes omavahel kallistama ning poorasin neile sundsalt selja!

N6nda askeldades oli l6unatunnike varsti kaes. Toitsin janeseid 6unte ning salatilehtedega ja t6in aiast lisa. Oi, kuidas neile 6un maitses!

Parast l6unaeinet aitasin koogitoimetustes kaasa luua - maitsetaimedest dekoratsioonide meisterdamine on mul juba taitsa kapas. Kollane saialille6is on asja troon! Toidun6udekuhilad k6rgusid nagu viltune Pisa torn. Barbara ema oli tulnud appi seda kuhilat likvideerima. Pikkamooda hakkas magi kahanema.

Korraga huppas koogiuksest sisse noor kutt kortsmoonikuga. Naabermajas olevat tana pidu ja too noorsand oli kutsutud sinna esinema. Tegemist oli uhe sloveenia tuntud laulja Marko Muleciga, kes tegelenud laulmisega juba poisikesest peale. Marko on Angelca sugulane ning kui Angelca talle raakis, et me oleme Eestist, siis ta puhendas meile mitu laulu. N6ud ununesid hopis - istusime laua taga ja elasime kaasa. Tuup laulis paris hasti ja nagi valja sarmikas, nagu lauljale kohane. Pereisa pakkus meile k6igile mingit erilist šnapsi, mida valati otse tee sisse, nagu meil kojakit.

Parast šnapsi kinkis Marco meile oma plaadi ja lahkus kiirustades esinemispaika. Meie l6petasime koogitoimkonna ning ronisime ulakorrusele kosse sirutama. 6htul kutsuti meid taas teele ning koogile.

Pereisa t6i valja laste akordioni Weltmeistri ning seletas, et ta kunagi mangis seda. Raakisin, et olen samuti akordionit 6ppinud, ning mul paluti pilli proovida. Ma pole juba kaua akordioniga sinapeal olnud, kuna klaver ning kitarr on tunduvalt rohkem hingelahedased. Siiski haarasin pilli pihku, reguleerisin rihmad parajaks ning alustasin mangu. Pererahvas elas kaasa ning laulsime Jaanekaga mitu eestikeelset lugu.

Kuna k6rval saalis viibisid veel paar kulalist - uks 6petaja Mariborist koos kaaslasega, siis tulid nemadki asja kaema, et kes n6ndaviisi seal l66ritab. Seltskond oli vaga aktiivne ja n6nda 6nnestus meil kogu grupp juhtida koridori ning neile kate-jalgade abil 6petada selgeks m6ned eesti ringtantsumangud, nagu "Tere Toomas" ning "Kes aias", kuna ka Aljash oli veel meiega. K6ik lustisid taiega ja kepsutasid ka polkat, nii kuis keegi oskas. Tibutants ajas viimsegi vati marjaks ning parast seda istuti taas lauda. Nuud laulsime veel m6ned laulud ning kuna kell oli palju saanud, otsustasime tanaseks magama minna. K6ik tanasid meid, kui vahvaid eestlasi! Pole need p6hjamaalased kulmad midagi - suutsime terve grupi enda haardesse v6luda!

Meie afterparty jatkus Jaanekaga Kihnu Virve ja Justamendi laule lauldes. Abiks oli meile Jaaneka sulearvuti. Uhtakki aga meenus meile, et Belgia onu, kes oli kolinud oma perekonnaga meie naabrusse, tahab ehk magada, mitte tantsu luua ja avastasime 6udusega, et kell oli saanud 00.30! Eks paistab, mis meiega homme ette v6etakse!