Lüürikast ja luulest

  • LÜÜRIKA on sõnakunsti ürgseim valdkond ning üks kolmest kirjanduse põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval.
    • Lüürikas kujutatakse lüürilise minategelase sisemisi elamusi, tema hinge- ja mõtteliikumisi tundelises vormis. Esitatakse valdavalt seotud kõnena.
    • Lüürika kui ürgse kunstilise eneseväljenduse alged ulatuvad kõigi rahvaste luulesse.
    • Lüürika õitseajaks olid renessansi- ja romantismiperiood.
  • LUULE ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siia, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule.
    • Luule jaguneb:

§        LÜÜRILISEKS – hingestatud ja emotsionaalne

§        EEPILISEKS – jutustavaks nagu eepos

§        LÜROEEPILISEKS – kahe vahepealne, sisaldab emotsionaalsust, tunnete ning meeleolude väljendamist sündmustega põimitult nagu ballaad või värssromaan

§        Sisu  järgi võib luulet jagada loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jne.

§        Põhiteemadeks on ARMASTUS ja LOODUS.

  • STIILIKUJUNDID aitavad mõista ja leida luulekeelt ning nad muudavad selle huvitavamaks.
    • Stiilikujundid jagunevad:

§        KÕNEKUJUNDID (alliteratsioon, assonants, riim, helijäljendus)

§        LAUSEKUJUNDID (ebatavaline sõnade järjestus, kordus)

§        KÕNEKUJUNDID

·        ONOMATOPÖA on loodushäälte jäljendamine kõnena. Seda tuleb väga palju ette eesti rahvaluules.

·        EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna.

·        PERSONIFIKATSIOON ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne)

·        METAFOOR on peidetud võrdlus ehk ülekanne sarnasuse alusel (lapsed tulid tuppa kui põrsad)

·        VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda)

  • VÄRSS on luuletuse rida.
  • STROOF on luuletuse salm.
  • RIIM on sarnasekõlaliste sõnade kordumine.
    • Riimiline luule sisaldab endas vormilisi korrastusi.
    • On olemas palju erinevaid riime:

§        PAARISRIIM (aabb)

§        RISTRIIM (abab)

§        SÜLIRIIM (abba)

§        SEGARIIM (aabcbcdd)

§        VABAVÄRSS (vabavärsi puhul on luule read erineva pikkusega ning nad ei jagune alati stroofideks ega riimu omavahel)

  • RIIMISKEEM on luuletuse riimide skeemi panemine.
    • Taluõuel seisab kana,            A
      ta on väga väga vana.            A
      Kõrval kasvab kasepuu,            B
      taevas särab ümar kuu.            B
         Riimiskeem: aabb
    • Taluõuel seisab kana,            A
      kõrval kasvab kasepuu,            B
      ta on väga väga vana,            A
      taevas särab ümar kuu.            B
         Riimiskeem: abab
    • Taluõuel seisab kana,            A
      kõrval kasvab kasepuu,            B
      taevas särab ümar kuu,            B
      kana - väga väga vana.            A
         Riimiskeem: abba
  • SONETT
    • Lüüriline luuletus
    • 14 värssi, mis jagunevad nii: 4+4+3+3
    • Igas värsis peab olema 11 silpi
    • Peab olema puhas riim
    • Ei tohi kasutada tühisõnu
    • Peab olema puhas keel
    • Kõige tähtsamad värsid on 1., 8. ja 14.

§        1. värss annab teema

§        8. värss annab kõrvalteema

§        14. värss sisaldab puänti

    • Eesti tuntuim sonetikirjutaja on Marie Under

o       Üllatus (Marie Under)

Su suu mull’ jälle oli üllatav
            A
ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk
            B   nelikvärss ehk
ta hõõgus näos, kus joovastuse helk,
            B   katrään
ja veretades tuksatas kui haav.
            A
           
Mu hõiskav veri ärapillatav,
            A
sind armastades värahtas kui välk –
            B   nelikvärss ehk
su sülelused katsid mind kui telk,
            B   katrään
ning videvik meid varjas lillatav.
            A
           
Nii minagi! Ei õitsend eile veel,
            C
ei lõhnanud kui suviöine aid
            D   kolmikvärss ehk tertsett
su suudlusvihmas minu valge ihu.
            E
           
Kuid täna – tuhatkordnenud mu meel!
            C
ma aiman: aardeid veelgi rikkamaid
            D   kolmikvärss ehk tertsett
meil elult üllatavalt nopib pihu.
            E

  • LEE on keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Jutustavate leede ainestik pärineb enamasti legendidest. Näiteks võib tuua Marie de France’i lee „Kuslapuu”, mis räägib keskaja tuntuimast armastusloost Tristanist ehk Tristranist ja Isoldest, kes armuvad armujoogi mõjul.
  • BALLAAD on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest, peamisteks motiivideks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil.
  • VÄRSSROMAAN on värsivormiline jutustav teos, mis sarnaneb ülesehituselt romaaniga. Ka siin kujutatakse elu avaralt, sündmus- ja probleemirohkelt. Tuntuim värssromaan on vene kirjaniku Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin”. See pajatab suurest armastusest.
  • PILTLUULETUS on luule abil väljendatud pilt, mis on tihedalt seotud luuletuse sisuga. Sisuga maalitakse mingi kujund. Kõige tuntum kujund on rist.
  • HAIKU on jaapani luule lühivorm. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus.
    • Öine kuuvalgus             5 silpi
      naeratab mulle vastu            7 silpi
      tähtede säras.            5 silpi
    • Kalevipoja            5 silpi
      raskete jalgade all            7 silpi
      on merel udu.            5 silpi
  • LUULEKEEL on autorile omane luule ülesmärkimise vorm. Näiteks Contrale on väga tähtis riim. Ta kasutab luules võru murret ja võõrkeelseid väljendeid ning võõrsõnu. Tänapäeva luuletajad näevad suurt vaeva, et noortele luulet lähemale tuua. Luule ei ole igav ja ühekülgne, vaid pakub vaheldusi. Tänapäeva luuletajate luulest on soovitav lugeda Jürgen Rooste, Wimbergi, Merca ja Contra luulet, kuid ka kõik teised autorid pakuvad väga huvitavaid teemasid.

 

Kasutatud materjalid:

Kirjanduse õpik 8. klassile

http://www.hot.ee/janar360/underisonetid.htm

Minu omalooming: haikud