KUUSK VASTU LOORI

KUUSK VASTU LOORI
 
 
Kuusk vastu loori
on vajunud,

karda

kardab
ehk temagi turi...?

Vaiguna nõrguvat
haldjate
kulda
lahvatleb öötaeva tari.

Ehmunud ehetelt peegeldub
silmi
sõnuvaiks sõõrduvad suud,

möödus - jah oli
veel kerime filmi
ometi oodates

uut!

  31.12.2008

 

KES PIHTA PANI AKNALAUALT TUHVLI

 

Kes pihta pani aknalaualt tuhvli -
vaid krimpsus nailonsokipaar on järgi,
kes ärastas mu shokolaaditahvli
ning põrandasse tikkis varbajälgi?

Teen tubapidi luuret tõrvik näpus,
kuid riidekapis riidlevad vaid nagid...
pean taaskord tõdema, et olen äpu,
kel ladvas tuul ning nahavahel krabid.

Sel aastal olin lahke, aus ning armsalt
ka tragi - kasisin ja toitsin kasse…
neil hiiri püüdes. Kaalu hoidsin varmalt
kõik kiisu liiva matsin kaminasse!

Las lämmatab, mis tollest! Silt on rinnas...
( mind tuntakse kui veidi imelikku )
sest ühe varba otsas on mul kinnas
ja ma ei usu ühtki päkapikku!

  25.12.2008

 

TALV NIMETU

 

===



Külvab põllule
räitsmetest nisu ja lustet
Talv, nimetu...

hangeni hingeldav hame -

maa kohale hingab, härm hillitseb ruskelt,
las kummardun kakraina kimbuks - nii sume

ja samet näib pihu all lõikekülm lumi
ent noppida sulavaks vaasi - ta palub:

"EI !!!"

Nõelana torgib, jääb kõrvades umin
pean kurdina tundma ta karjeid...ah valus.

  28.11.2008

 

MAADLIGI MAJA

 

Maadligi maja tuisuvaalus tukub,
on hõbemänni alla peitnud enda.
Leesäng ei köe ja sädemeid ei lenda,
kas on seal keegi? Kopsin - uks on lukus...


Vaid vaikus kerib iseenda plaati,
kui mahajäänud tundra, kajatühi -
ning põhjatusehääl mis mäkke rühib,
polaaröö silmal teeseldes piraati.

  26.11.2008

 

ÄRAILM

 

lebame valgetes kongides
külmumispiiril
viimsesse jahtunud unne
puhkedes

vaetud
kaalutud kehad
rihuna kuhtunud
lumekristallide embuses

mähitud valgetesse linadesse

jaheda lähedusega
teineteise und
puudutades

sülelastena
klammerdume
silmipidi patjadesse
hoides
krampuvaid sõrmi
ebareaalsuse panoraamil

kirjutan
sind välja
oma unenäost
ehkki
lohk padjal
jutustab sinust endiselt

südamete rahutud tiivalöögid
joonistavad klaasidele
elusid

külm
on selles soojuses sulada

  03.09.2008

 

KUI SA SOOJE PISARAID NÕRISTADES SEISATAD LUMEL

 

Sa ei pöördunud
sest kartsid l6hkuda
tegelikult purunematut
külma vaikust
mille jäisust saab vaid
sulatada
s6nadega

hingata sellesse auke

puudutada

mis v6ib küüntega
su läätsedesse tungides
ahvatleda
nägema värve
mille olemasolugi
oled pidanud
meelepetteks.

Imestad,
et pole varem vaadanud
iseenese v6rkkesta sisse
otsekui
enesestm6istetavalt

jahedus on PÄRIS

kui sa sooje pisaraid n6ristades
seisatad lumel
ja näed
et sel on valus
sulada

ka siis,
kui sa leeklambiga
valgustad
seda sulamist
...

  09.07.2008

 

TALVEMUINASJUTT

 

Kui aurab maa veel kuumast sulalumest
ja jäljed kõrbevad su sompus varjudesse ,
siis pisaraid , kui sätendavaid litreid
tikitud saab talve südamesse.

Mu hingeaurust sünnib pilvemeri
mis sõuab üle härmatanud salu ,
kõik nõnda puutumatu näib ses muinasjutus ,
et ingli tiivalöökki tundub karjuv-valus.

Kui kõnnin läbi valge vaikimise ,
siis oma jälgi kannaksin ma süles ,
ma puistaksin nad maha luiteliiva
ja lained valvaksid seal nende üle.

  28.01.2008

 

MÕISTATUS

 

Elu
ütle -

miks sa oled
kummaline
ja lumetorte loobid
külateele?

Ja tundub,
et veel sellestki
ei piisa

ja ajaraamatut
sa tõlgid
talve keelde.

Kas maalib taevasõlg
neid vaimustavaid
helbeid?

Ei suuda inimkäed
neist ühtki
nõnda luua...

Kas virmalisi rüütab
põhjataevas ?
Kas vihm võib kosutuseks
vihmapiisku juua?



Veel pillub

hubisevaid tulelonte
vana koldease
ja elu tundub häbematult
kurb ja kale -

kui
valge lumesüda
soojusest
ei hooli ,

siis hing
täis pimedust

vaod vaikselt
madalale...

  28.01.2008

 

ÕIED MUINASJUTUST

 

Üks muinasjutt mu ukse taga kopsis,
uks avanes - see libisedes möödus.
Miks unistused põgenevad ära
ja heitlik hetk vaid unelmaisse pöördus?

Siis süda nõrgus pettumusist tühjaks,
ma sinu õlal nuttes leidsin und,
nii uinusin - ja talve helkjal rannal
sa olid õis,mis puhkes keset lund.

Ent kaovad õied, muinasjutust võetud,
kui kell on kaksteist korda tundnud süüd -
nii keset valgeid, varisenud õisi
kaks lillehaldjat langetanud rüüd...

  29.11.2007

 

UDULE LAENATUD

 

On kulunud su jäljed minu trepilt,
su kaisutustest võõras rind saab sooja,
pitskardin tuuletõmbest nukralt lehvib,
kuulaulu kuulen,öö on rahu tooja.

Miks udu viib võib kõik lagendikud kauged?
Kas on see silmapett või taeva neim?
Nii viirastusist hullun - üle laugeb
mul juba tähetolmu kiiskav heim.

Kui aknal heledamaks jälle saavad viirud,
jäälilleilust külmaks kangub klaas...
all taeva mõtted rändavad,kui tiirud,
öökapil uinub tolmav lillevaas...

  22.11.2007